Minu Kodu on Mu Kindlus - Vennaskond

Kohe, kui sündisin ilma,\njäin arstile pinnuks ma silma.\nPinnu asemel palki nad näevad,\nno küll oli ikka masendav!\nNii tõusiski pidevalt kisa-kära,\nkuid lõpuks ometi viidi mind ära.\nJa lohutas emake: poju,\nme viime su ära siit koju.\nMinu kodu on mu kindlus,\nminu kindlus ja paradiis.\nVaikne kena kohakene\nkõige kallim surmani.\nMe elame majas, kus kõik on nii tore,\nkus teki all täisid ja lutikaid pole,\nkus soojaveekraanist saab keedetud vett\nning põrandaid kaunistab libe parkett.\nÜha rohkem hakkan ma veenduma,\net nii on võimatu elada.\nEi tea, kuhu istuda-astuda,\nkuhu istuda, kuhu astuda.\nMinu kodu on mu kindlus,\nminu asjade paradiis.\nMinu isamajakene\nmeelen minul alati.\nKäin seal söömas ja palun öömaja.\nKäima varjuna\ntuleb harjuda.\nLäbi akna või\nkikivarvulgi,\nläbi akna või\noooooooooo.\nMinu kodu on mu kindlus,\nhaisev läbikäiguhoov.\nSinna tagasi mul minna\npole soov.