Viirastus - Küberünnak & Karmo

Tuju on lagi, esikus rõivaid täis kõik nagid

Tunne on piiritu, pitsis on piiritus

Tunnen, et piinlikus valdab mind varsti ning lõpetan kliinikus

Segamini jooki, segamini õisi — tundsin, et täna seda kõike teha võisin

Ja tõin siis uue joogi lauale, sest karjus mu meel, et kaua veel

Peab olema kaine.

Mu vaim ebamaine.

Saada ta tahab neid kangemaid aineid

Valmis on vaim, koksis on laim.

Liiga ruttavaks sain, kui ma tuttavaks sain ühe

leiuga — oma unelmate neiuga

Hommikul sain aru, et mis vea olin teinud ma

See oli kõigest üks viirastus, ta oli koledam kui öö

Hiiglama suurel pinnal ma avasin silmad ja nägin, et kõrval on hiilgavad rinnad

Kuid liiga ma endale teha ei saanud ja jääda ma voodisse piinama ennast

Sest rind oli ainus, mis vaimustas mind

Ei pidanud keegi siit taibukaks mind

Ebamugavas poosis võbelesin

Kohe sellest voodist eemale põgenesin

Vaatasin, et lõppemas viin.

Kui oli veel vaja, siis jagasin aja ja salaja

majandasin

Sebisin kaineka.

Hästi kena, hoolsa, tubli ja maineka

Jälgisin kella, neli oli vist.

Mõtlesin, et võtan ligi viina kioskist

Ei tea miks aga kiosk oli kinni.

Siis tuli isu juua kangemat džinni

Liikusin edasi.

Kiikumas kedagi nägin, küsisin, et miks sa kiigud siin sedasi

Vastas mulle Linda, et tal pole pinda.

Haarasin ta kindast ja kutsusin ta sinna

Kus ma enne jõin.

Neiu siia tõin.

Edasi ei mäleta, pilt oli must — blackout

Käis pauk.

Mäluauk

See oli kõigest üks viirastus, ta oli koledam kui öö